Surmatõendi väljastamine

01.07.2019 muutub Eestis surma registreerimise kord. Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Surmatõendi olemasolu on vajalik matmistoimingute korraldamiseks.

Erandjuhul registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses (maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis). Need olukorrad on järgmised:

  • inimene suri Eestis, kuid tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surnu lähedasele paberil surmateatise;
  • inimene suri välisriigis ja tema viimane elukoht oli Eestis või oli tal Eesti kodakondsus (NB! Surm ei tohi olla registreeritud välisriigis)

Sellisel erandjuhtumil võib avalduse esitada ükskõik millisele maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuamet) seitsme päeva jooksul pärast inimese surma või tema surmast teadasaamist.

Avalduse esitamiseks tuleb minna perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale. Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

Surma registreerimiseks tuleb esitada:

  • surma registreerimise avaldus;
  • arstlik surmateatis;
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Surma registreerimise eest ei pea tasuma riigilõivu.

Kui isik suri välismaal, kuid seal surma ei registreeritud, tuleb surma registreerimiseks esitada dokumendid eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud. Surma registreerimiseks vajalik välisriigi dokument, näiteks meditsiinitõend, peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Kui surm on registreeritud välismaal, ei tule seda Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile) rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi surmadokument. Dokument peab olema eesti, vene või inglise keeles või nendesse keeltesse tõlgitud ning apostillitud/legaliseeritud, juhul kui välisleping ei näe ette teisiti.

Surma tõendamiseks väljastatakse esmane surmatõend tasuta. Kui andmed liiguvad arstilt automaatselt rahvastikuregistrisse, väljastab esmase surmatõendi meditsiiniasutus. Kui surm registreeritakse perekonnaseisuasutuses, väljastatakse esmane tõend seal.

Surmatõendi väljastamine

Surma registreerimisel koostatakse rahvastikuregistris surmakanne ja avaldaja soovil väljastatakse surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Surnult sündinud lapse surma ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit, surma tõendab arstlik surmateatis.

Kui teil on vaja esitada perekonnaseisuakti või perekonnaseisukande alusel välja antud perekonnasündmuse tõendit (iseenda sünnitõend, abielutõend, abielulahutuse tõend, oma lapse sünnitõend, oma lapse või abikaasa surmatõend), aga te olete selle kaotanud või ei ole tõend kättesaadav, saate rahvastikuregistri e-teenusega tellida uue. Korduvtõendi väljastamine on tasuline – paberiltõendi eest tuleb maksta riigilõivu 10 eurot, elektroonilise tõendi eest 5 eurot. Maksmiseks vajalikud andmed leiate siseministeeriumi kodulehelt ja ka e-teenuse juurest. Kui te soovite võõrkeelset tõendit, võtke täpsema info saamiseks ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsusega, Tallinnas perekonnaseisuametiga.

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib valida kahe põhilise matmisviisi ehk kas kirstu- või urnimatuse vahel.

Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni eelistatud usutavade kohaseid kirstumatused, ent viimastel aastatel on oluliselt kasvanud ka urnimatuste arv.

Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Matusetoetus

Matusetoetust maksab kohalik omavalitsus (valla- või linnavalitsus) enda kehtestatud tingimustel ja korras. Matusetoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda surnu viimase rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsuse poole. Matusekulude kandjal tuleb kohalikule omavalitsusele esitada surmatõend (originaal) ja avaldus, milles on märgitud taotleja nimi, kontakttelefon ja arvelduskonto number.

Eesti kalmistute info

Eesti kalmistuportaalist (HAUDI) saate otsida informatsiooni teid huvitava lahkunu ja tema viimse puhkepaiga kohta. Samuti saate kiirelt ja mugavalt suhelda kalmistutega ning leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused.

Portaalist leiate ka Tallinna kalmistute registri ning Tallinna kalmistute pakutavad e-teenused. Tallinna kalmistute haldamise, matuseteenuste osutamise, maa-ala aastaringse korrashoiu ja elektroonilise arhiivi haldamisega tegeleb Tallinna Kalmistud (Pärnamäe tee 36).